esmaspäev, 25. juuli 2005

pühapäeva õhtu

mitte ei mäleta
olen unustanud
ei tule meelde
nagu peoga pühitud
lage väli

pole ühtegi mõtet peas.
ainult kortsud näos
ja habe on nii pikk, et enam ei torgi

päev on läinud
koos nädalavahetusega

uus nädal
reset

reede, 27. mai 2005

Raamatumüük Tartu bussijaamas.
Läbi viidud kõige pikema mehe poolt, keda ma kunagi näinud olen.
Neinarile see ei meeldinud.
Võttis maja maha.

Lühikestel on ikka midagi pikkade vastu olnud.
Provintsimeestel raamatute ka.

neljapäev, 26. mai 2005

Just thinking about it
Just thinking about it
Just thinking about it
Just thinking about it
Just thinking about it

Just thinking about it
Just thinking about it
Just thinking about it
Just thinkign about it
Just thinking about it

laupäev, 7. mai 2005

Pime mees elab koos valge kassiga pisikeses Moskva korteris. Selleks et kuidagi kasulik olla, punub mees müügiks kandevõrke. Vallatu kass ajab lõngad sassi ning mehe päev kulub kassiga riieldes ja lõngu sättides. Kui mees püüab võrke tänaval müüda, ei ole keegi neist huvitatud. Keegi ei taha neid isegi ilma rahata, kõik eelistavad kilekotte.

(allikas: telekava)

pühapäev, 27. märts 2005

kurat, mida sa jooksed seal!

Teoreetilised ja empiirilised lähtekohad on sinusuguste jaoks
Ja grandid on hea elu minu jaoks

Tele2, Hansapank
emt, Sampo pank
Pangavahetuskuu
Numbriliikuvus
Tippturundus

Rahvajooks Jõe tänavalt Lasnamäe veerule. Kes enne jõuab, saab prefiksi 51, viimastele 55.

reede, 4. märts 2005

vileda kindaomaniku sõjahüüe

Fookus nüüd on selge!
uus rinne on sündimas
celsius -15 ei takista meid
kõigi nimi Peeter Pikk

you know, nende päralt on eeter
oota vaid! nende arsenal on põrguvalu
uudis juba levigu.

(ebaversiooni algus)

tõuse üles!
vea end püsti!
Ei sina, Kotinõel.

Pikk Peeter,
Sinu päralt on eeter
viisteist minutit kuulsust
miinus viisteist celsiust,

Näita mis Sinus peitub!
Sirgu tegudele
Ära külmast heitu
Sind on vaja Paljudele

(ebaversiooni lõpp)

kolmapäev, 19. jaanuar 2005

hobbo

Põhjust polnud ma selleks hetkeks tõepoolest veel kellelegi välja lobisenud. Ega ma seda oma mõteteski siin pidevalt hoia, pakin aeg-ajalt lahti nagu mõne väärtusliku kingituse, mille olemasolust ainult mina tean. Mõtlen sellele ainult natukene, ainult väike doos - et ma liiga ära ei harjuks.

Tagasi praktilisemate asjade juurde. See vaikus mulle päris meeldib. Väidetavalt on meeltel kompenseerimisvõime ja mu silmad, keel ja nina tunduvad kasutuks muutnud kõrvu imehästi asendavat. Seda muidugi alles peale seda kui olin helide puudumisega sel määral harjunud, et loobusin neid pingsalt ootamast ja unustasin ka jalge alt tuleva.

Mets on tühi. "Tühi" tähendab, et siin pole loomi ega linde. Vähemalt olemasolevate teadmiste järgi. Kas see kogu metsas nii on, saan ma öelda kui olen kohale jõudnud.