5.00 Äratus.
5.20 Päeva esimene skaibikõne Eestiga.
5.50 Lõpetan vastumeelselt päeva esimese skaibikõne Eestiga. Tõmban värskeltostetud dressipüksid jalga, ammuosetud sooja särgi selga ja koos rootslalsest naabri Davidiga asume teele oma esimesse sanda kung fu trenni, mis pidi toimuma eelmisel õhtul kell 18.00, aga lükati edasi täna varahommikusse. Jõuame ühika fuajeesse ning otsustame sujuvalt veelkord üles minna ja tubadest vihmavarjud võtta. Ameeriklasest klassikaaslane Wes on loobunud ja otsustab vihmaga pigem kodus magada kui idamaiste võitluskunstide efektiivseid versioone harrastada. Õhk on jahe, vihma sajab.
6.15 Teel ülikooli suure võimla juurde arutame võimalikke kung fu filmi stsenaariume käesoleva momendi ainestel - kuus vihast hiinlast telliskivimüüri tagant või raudeesriietega poodide kõrvalt välja hüppaksid ja me kähku sihikindlate nägudega kaitseasendi sisse võtaks. Üldiselt jah selline naiivne film.
Taustamuusika valisime ka välja. Avastame, et naabril on maha jäänud mobiiltelefon, milles trenni täpset asukohta teadva poolakast kontaktisiku Kamili telefoninumber. Jätkame teekonda. Õhk on jahe, vihma sajab, jalad on märjad.
6.30 Trenni algusaeg. Vihma sajab.
7.10 Jalutame tagasi ühika suunas. Õhus on küsimus, et kas Kamil naerab kodus käsi säärtele plaksates peene nalja õnnestumise üle, või jäigi trenn ära. Igatahes peale meie otsutas ülejäänud trenn ja Kamil mitte kohale ilmuda. Peale paari soojendusringi ümber võimla ja venitusharjutuste me sel hommikul spordiga kokku ei puutu. Vihma sajab, jalad on juba päris märjad, aga optimism on suur, sest kodu ootab ees.
7.30 Taas magama
13.30 Päeva teine hommik. Internet, raamat, mandariinid, dušš.
15.30 Viskan selga oma viimase puhta särgi (aeg on kasutada "10 eset, 10 jüääni" pesumaja teenuseid) ja lähen ühika fuajeesse, et kokku saada Davidi, Wesi ja tema kohalikust tudengist tüdruksõbraga. Tänase päeva teine pool sisaldab nimelt grillüritust meie teise ameeriklasest klassikaaslase (nimeks Kyle) juures, kes oma hiinlannast naisega kuskil meie linnaosas elab. David toob kaasa naaberlinnaosa (Hankou) politseijaoskonnast (kus ta elamisloa asju ajamas käis) leitud tütarlapse, kellega tal sel päeval kohting/hiina keele praktika oli.
15.50 Hakkame ühikast liikuma idavärava suunas. Läheme planeerimatult kõige pikemat teed mööda. Osalt minu tõttu. Teekonnal saadab meid õhuhäiresireenide undamine. Väidetavalt test. Vihma sajab ja õhk on endiselt jahe. Sireenid ei panusta väga palju sooja ja ootusäreva õhkkonna loomisesse.
16.10 Ikka teel idavärava poole.
16.30 Peale paari korvisaamist sisaldavat pikka taksootsingut saame leiame lõpuks mikrobussi, mis viib meid lähimasse Carrefouri poodi. Sinna on meiega koos kogunenud ülejäänud Kesk-Hiina.
17.30 Õlu, liha, kurk, tomat, pudel Prantsuse veini (Ära vaata midagi seal sellise näoga, sa Põltsamaa marjaveini meenutav Greatwall!) ja muu oluline kilekottides, läheme poest välja üle jalakäijate silla teisele poole teed taksot hankima. Grill läks me peatset saabumist kuulutava telefonikõne peale käima.
17.50 Viivitus! Hangime tipptunnil valel pool teed viiekesi taksot. Taksosid ei ole. Vihma sajab.
18.00 Jalutame tagasi tänava poepoolsele küljele. Kohe püüame kinni mikrobussi, mis meid soodsa, 8 jüäänise, tasu eest sihtpunkti lubab viia.
18.15 Astume sisse Kyle'i ja tema naise Jinjin'i korteriuksest. Grill on soe, vürtsid ja grillkastmed ootavad liha. Mehed asuvad liha vürtsitama ja burgereid mätsima, grillimiskunsti teid nii hästi mittetundvad hiinlannad (Jinjin tegelikult tunneb) lobisevad laua ääres. Kyle'ist niipalju, et tal on kõigi heade külgede kõrval paar kiiksu, millest peamine on see, et ta uskub veendunult kuuepäevase maailmaloomise teadusesse. Teine on seotud lähenevate presidendivalimisi puudutavate eelistustega. Liha saab valmis. Burgerikotletid saavad valmis. Praetud sibul, mida burgerite vahele panna, muutuvad klaasjaks. Ribid saavad valmis. Kasutan esimest korda üle kahe kuu kahvlit (tegelikult neli päeva enne kahe kuu juubelit). Söögiaega elavdavaks atraktsooniks on kõrvaltoas äkitselt end kummi ajama hakkav ja pragunev plaatpõrand. Pidavat juhtuma aeg-ajalt. Korreriomanik vahetab siis jupi põrandaplaate välja. Õhtu lõpeb üksteise kohustusliku harimisega youtube'i paremiku osas.
22.15 Istume taksos tagasiteel ülikooli ja laulame Davidiga kahehäälselt taksojuhile kaks salmi jingle bellsi (ehk aisakell-aisakella). Taksojuhiks on nooremas keskeas naine, kes kunagi välismaalasi laulmas polnud kuulnud ja meil seda lünka täita palus. Jingle bells tundub kiirelt mõeldes ainuke laul mille sõnu me mõlemad teame. Lisaks tahab ta meiega läbi tõlgi (politseijaoskonna tüdruk) piiblipsalmidest rääkida ning arvab, et lääne mehed on paremad kui Hiina omad, sest nad ei valeta kunagi, on ausad, oskavad süüa teha ja on alati džentelmenid. Me ei hakanud ta illusioone purustama. Ta küsib ka, et kas Eurooplased tohivad peale lahutust uuesti abielluda. Anname talle lootust.
23.00 Ütlen, et kui praegu õlut oleks, siis paar tükki võiks juua küll, mille peale rootslasest naaber tasksust ühe mägivee (Shan shui - 山水) purgi välja tõmbab. Viimane kord kui sama lauset kasutasin, leidsime ühikast tema toa ukse tagant orvuk jäänud kotitäie õlut ja muud jooki. Ostame lähipoest veel kolm õlut juurde ja lõpetame grilliõhtu paari õlle ja Rootsi muusikaülevaatega.
00.20 Päeva (arvestades esimesest ärkamisest viimase magamaminekuni) teine skaibikõne Eestiga.
See on kampuse lähedal -- põhjaväravast välja, paremale, siis silda mööda üle tee ja trepist alla -- asuv maa-alune toidutänav, kus tihti lõunatamas käin. Tänav (või pigem ruum) on ümbritsetud lettidega, kus igasuguseid erinevaid roogasid tehakse ja müüakse. Mu lemmikute hulka kuuluvad muuhulgas praekartulid ja ühpajatoitu meenutav pardilihaga pajaroog.
