KTV!

Veel üsna hiljuti oli mul (Hiinas olles) ära proovimata üks hiinlaste peamisi vaba aja veetmise viise -- karaoke! Ja mitte, et see oleks jäänud kaardilugemisoskuse taha või sobivasse asutusse jõudmine pikka matka nõuaks -- esimene sissepääs karaokemajja on umbes kolm meetrit ülikooli kampuse lõunaväravast. Üldse on terve Wuhan (Hiina?) neid täis. Ning ka vaid ladina tähtedega oma elus tutvust teinul on Hiinas karaokekohti väga lihtne ära tunda, sest fassaadikirjade hulka kuulub alati kolm maagilist tähte: K ja T ja V (selle lühendi ilma hüüumärgita kirjutamine nõuab mult alati väga suurt pingutust).

Erinevalt meile harjumuspärasest, ei ole tegemist karaokebaaridega, kus võõrastega täidetud vindise saalitäie ees mikri haarad. Siinsed asutused kujutavad endast korruse- või majatäit erineva suurusega karaoketube, mille oma seltskonnaga karaokedoosi saamiseks piisavaks arvuks tundideks rendid. Peale majja sisenemist valid üsna hotelli meenutavas fuajees välja sobiva suuruse ja hinnaga ruumi, maksad ning tellid joogid-söögid.

Seekord oli meid umbes kaksteist - saime suure ruumi suure nurgadiivani, suure ekraani, tantsupõranda ja väikese lavanurgaga. Eelmisel aastal Jaapanis käies oli karaokeseltskonna suuruseks kaks inimest, siis saime hästi väikese ruumi, kus oli nurgadiivan, kohe diivani ees laud ja kohe laua ees telekas - laulda sai põhimõtteliselt vaid istudes.

Igatahes. Peale formaalsustega ühele poole saamist sulgud oma seltskonnaga väljavalitud karaoketuppa, võtad mikrofoni oma pisut värisevasse kätte ja Michael Jacksoni "Beat it" tuleb esitamisele just sellises interpretatsioonis nagu sina ise sisimas õigeks pead.

Mõned fotod me seekordsest karaokeskäigust leiab facebooki albumist (sisse logida pole vaja).